Kas peakaise või lüliti on kohustuslik?

[rye]

Tol ajal oli selle aparaadi kasutuspiirkonnas enamasti kolmnurkühendus, ehk max särts vastu maad oli ümbes 120V.
Ilmselt seetõttu nii palju surmajuhtumeid see pill ei tootnud.

[ping]

Sellise skeemitehnikaga tehtud raadio- ja televisioonivastuvõtjate maandusklemm on üldjuhul läbi kondensaatori, nagu ka antennisignaali oma. Raadiosagedustele nagu juhe, võrgupingele pea lõpmatu takistus.

Kui Sa seda ülaltoodud skeemi vaatad, siis ei olnud seal mingit kondensaatorit ei maanduse- ega ka antenniahelas. Ka antenn on galvaaniliselt skeemiga ühenduses ja potentsiaalselt ohtlik.

Mul oli üks 35cm telekas, mis oli otse võrgutoitega ja sellel olid antennipesa juures kohe 2 eralduskondekat, signaalile ja varjestusele eraldi.
Selline telekas pakkus teravaid elamusi, kui oli vaja käsi küünitada tagaseinas asuvaid (kadunud nuppudega) potekaid keerama.
(Selle telekaga õnnestus mul näha pikajuhtmelise antenniga isegi Norra ja Itaalia (RAI) pilti.)

[Küülaline]

näha pikajuhtmelise antenniga isegi Norra ja Itaalia (RAI) pilti

Mis asi on TV pikajuhtmeline antenn?

[ping]

näha pikajuhtmelise antenniga isegi Norra ja Itaalia (RAI) pilti

Mis asi on TV pikajuhtmeline antenn?

Tegelikult "sirgdipool" aga lainepikkuste kordsete elemendipikkustega ja ca 40m pikkusega, 2 traati sai nurga all laiali veetud.
https://et.wikipedia.org/wiki/Poollainedipool

Tahtsin arendada rombantenniks (Diamantantenn) aga ei saanud valmis, enne kästi tegevust piirata ja liigsed juhtmed maha võtta. https://sv.frwiki.wiki/wiki/Antenne_losange

(Rombantenni edasiarendus on "kahekordne rombantenn", arvutusvalemid on Raadioamatöri käsiraamat 78a?)
Kauglevid olid enamasti 1,2,3,4 kanalil, kui Leningradi TV jaam õhtul välja lülitati.

[Küülaline]

lainepikkuste kordsete elemendipikkustega ja ca 40m pikkusega

Sellisest antennist kuulen ma küll esmskordselt.
Kaugvastuvõtuks (milleks oli 60-ndate alguses ka Soome, enne Espoo võimsat saatjat) kasutati ikka pikki Yagi antenne ja need liideti isegi 2 või koguni 4 kaupa kokku. Meeterlainealas olid needki üsna suured, aga muidugi mitte 40 m.
https://www.google.com/search?rlz=1C1GC ... 1097&dpr=1

[ping]

lainepikkuste kordsete elemendipikkustega ja ca 40m pikkusega

Sellisest antennist kuulen ma küll esmskordselt.
Kaugvastuvõtuks (milleks oli 60-ndate alguses ka Soome, enne Espoo võimsat saatjat) kasutati ikka pikki Yagi antenne ja need liideti isegi 2 või koguni 4 kaupa kokku. Meeterlainealas olid needki üsna suured, aga muidugi mitte 40 m.
https://www.google.com/search?rlz=1C1GC ... 1097&dpr=1

Soome TV oli 175Mhz ja ülespoole aga 1-4 kanalid asusid 49-91Mhz ja sellel sagedusel oleks yagi antennide mõõdud väga suured olnud.

Ida-Euroopa
• DVB-T (digitaalne)
• Süsteemid D ja D1, 625 rida (analoog)

https://de.wikipedia.org/wiki/Frequenze ... an%C3%A4le
Ka teised kaugnägemise entusiastid otsisid just madalamatel kanalitel euroopa pildi signaale, kuna selle levi oli tihedamini.
ca 38-49 aastatel kanti TVd üle praktiliselt kesklainel ja siis kui püüti Eestis Moskva või Berliini saatjat näha, siis kasutati eranditult pikajuhtmelisi suundantenne.
Olen lugenud 38 aastal välja antud Eesti keelset TV raamatut, kus reklaamiti mehaanilist televiisoreid ja kirjeldati nende kasautamist.
Mehaaniline TV:
https://www.earlytelevision.org/mechanical.html
Moskvas alustati teleülekannetega 38a. https://en.wikipedia.org/wiki/Televisio ... viet_Union
Aga telekaid toodeti NLiidus juba 1934. aastal.