Columbia plokk vs Lakka plokk

[EH.INS.]

Küsimus ikka konkreetselt täisvalatud betoonplokk vs monoliitbetoonsein. Kui eesmärk saada täisbetoonsein, siis miks üldse polkkidega majandada, mis eelise see annab?

Aga küsi ehitusettevõtjate käest miks nad seda eelistavad...

[A23]

Küsisingi kõigilt, aga tundub, et kohalikud ehitusgurud on afk, naudivad suve

[Prill]

Põhjuseid miks ühte tehnoloogiat teisele eelistatakse võib olla mitmeid. Alates sellest kui meeskond on harjunud plokke laduma, on suht kehva neid sundida järsku raketistega majandama - eelistatakse seda milles ollakse head ja harjunud.
Viimati nähtud raudbetoon monoliitseintega eramu (kusjuures plaatvundament+seinad+lagi ühtne monoliit ) ehitusel oli nt suur kraana 2 kuud objektil, tõstmas nii vertikaalsarrusvõresid kui suuri raketise plaate. Antud seinu ehitas firma kes spetsialiseerunud betoonitöödele peamiselt vundamentide tegemisele, ülejäänud hoonet ehitas edasi teine punt.
Nii et tahtes monoliiti teha, tuleks ka kraana raketisesüsteemi rendikuluga arvestada.
Ajalise võidu kohapealt ei oska hinna kas plokkidest seina ehitamine on oluliselt ajamahukam kui tervete seinte kaupa sarruste "õhku" ehitamine ja raketiste sättimine, toestamine ning lõpuks lootmine, et valamisel kuskil midagi järele ei anna.
Nähtud ka aastaid tagasi korruselamut, kus projektis oli eraldi rõhutatud betoonitööde korrektsust, sest välisviimistluseks jääbki see betoonivalu ja hilisemad krohviga rihtimised jm ei olla aktsepteeritavad. Ja nagu küsitud just kõige nähtavama seina raketise ülemine ots oli järgi andnud ja nö sein kummis sealt. Kõige tipuks olid sinna valatud keevisplaadid millele pidi katusekorruse metallkonstruktsioon keevitatama ja need katuse postid keevitatigi sinna viltu ja sellest kogu jama hakkas, kus järelvalvele tundus viltu, lood näitas viltu, süüdistati-sõimati metallimehi aga metallimehed viskasid lindi keevituskohtadele ja näitasid, et nemad keevitasid sinna kuhu ette nähtud ja nemad plaadist mööda betooni külge keevitada ei mõista.. Lõpuks betoonimehed tunnistasid, et neil läks üks sein käest ära..
Minu teada seal midagi ümber ei ehitatud, sest katusealuse viltused metallpostid oli ette nähtud nagunii miski villa ja karkassiga katta, ju tulekaitseks ja väljast see ühtlane "seinamuhk" ka silma ei karjunud kui just ei läinud õige nurga alt otsima-vaatama.
Võimalik, et nö miskid "trahvi" või "kahjurahad" arveldati, seda ma ei tea..

Kõrvaltvaatajana keeruline hinnata, plokisüsteem tundub nagu kergem ja riskivabam, ja raketisesüsteem nõuaks rohkem vilumust ja kui midagi pekki läheb, ei andesta ega paranda midagi..

[porjuh]

Ploki eelis monoliidi ees on kokkuvõttes odavam hind, ega seal muud müstikat polegi.

Teine küsimus on, et miks mitte monteeritav betoonelement plokkseina asemel. Sellisel juhul oleneb juba olukorrast, kumb lõpuks odavam tuleb. Tihti isegi element tuleb odavam.

[EH.INS.]

Monteeritav element tuleb kallim kui plokksein...
Monteeritav element tuleb odavam kui monoliidivalu...

Prilli kirjeldatud korruselamu paneb pehmelt öeldes imestama...
Kui betoon on ka välisviimistlus siis see on ikka monteeritav element - ei pea ka olema kolmekihiline element vaid ainult välisseina koorik monteeritav...
Tehtud küll nii, et sisemine kiht so kandev kiht betoonplokk, siis soojustus ja väljapoole monteeritav RB element
Ka viidatud teraspostide teema jääb arusaamatuks...
Reeglina sellised ühendused ikka poltühendused ja igat pidi loodimisvõimalustega...

[porjuh]

Ma ei ütleks et monteeritav kallim on plokist, oleneb kuidas tehasel tellimustega. Vahel on vahel ei ole. Oleneb kui suur on korduvus, mis on üldse mahud kokku, ehitusgraafik, tehase kaugus, viimistluse nõuded jne jne.

Ok, võibolla tõesti eraka puhul on plokk odavam, aga see kes tahab betoonist erakat, siis talle pole ilmselt hind esimene kriteerium, seal on kriteeriumiks betoon kui materjal.

[EH.INS.]

Mina ei räägi enda eest vaid ehitustöövõtjate hinnangutest...

[porjuh]

Nojah, eks neid kogemusi ja töövõtjaid ongi erinevaid

[vuuk]

No nii, no nii - jagan kogemust.
Sai tehtud väike tööke selle ploki analoogiga ehk MH 200 valuplokiga.
Et töö objektil kulgeks ladusalt ja et silma ees oleks enne töötegemist vajalik info, tegin esmalt (nagu ikka) eelprojekti põhjal endale 3d mudeli ja selle põhjal lasin välja vajalikud tööjoonised.
Pilt arvutimudelist:

Esimene rida läks paika müüriseguga. Suhteliselt kõige rohkem (nagu ikka) võtsid aega nurga ja majaka plokkide õigesti, ehk igat pidi loodis ja laseri järgi mm täpsusega kohale saamine. Suhteliselt kaua võtab esimese rea ladumine, kuna see on vajalik laduda ülitäpselt müüriseguga. Õnneks, et taldmik mu enda ehitatud, siis alus oli piisavalt ühtlane ja see tegi asja lihtsamaks. Kuna plokid on kaalult küllaltki rasked ja toepinnad kitsad, siis nende ülitäpne ladumine kipub olema just sellepärast komplitseeritud, et tahavad müürisegu peenardel oma raskusega vajuda nii, nagu nendele meeldib. Seega peab omama teatavaid kogemusi ja nippe, et plokkide kangekaelsust üle kavaldada.
Alumine plokirida (30 plokki) sai paika enne lõunaks. Plokid kõrguse poolest on üsna täpsed. Kui tulemuse horisontaaltasapinna sirgsuse 3 m latiga veel üle "kolistasin" leidsin kahest kohast 2 mm kühmud.
Lihvisin enne järgmise rea alustamist akuga väikese kivilihvimise kettaga ketaslõikuri abil need kühmud maha - see võis võtta veel 10 minutit.
1 rida laotud, sai õõnsustesse paigaldatud vertikaalsed vardad. Puurimine ja varraste paigaldamine iga ploki kohta 1 varras, võttis aega tunnikese. 2 järgmist rida oli põhimõtteliselt lego. Aga no laiust pidi need plokid ikka päris täpsed ei ole - ladumise käigus selgus, et mõõtude laiuse hälbed võisid olla ca 3 mm.
Igasse ritta lähevad muidugi alati ka "poolikud" plokid ja eks nende pikkusesse mõõtmine ja parajaks lõikamine ning müüriseguga kohale ladumine võtab ka kübekese aega.
Horisontaalsete piki armatuuride paigaldamine võttis ka tunnikese ja lõppkokkuvõttes sai müüritis valmis valuks ühe tavapika tööpäevaga.
Täna betoneerisime õõnsused täis. Tulemus selline:

[pikk88]

Millega sa vardad õõnsustesse puuritud aukudesse kinnitasid? Või kas üldse kinnitasid? Olen lugenud erinevaid versioone alustades keemilisest ankrust kuni selleni välja, et lihtsalt torgatakse sisse ja küll täisbetoneerimisel kinni jäävad.

[EH.INS.]

Kas tohib küsida mida need vardad seal teevad?
Mis funktsiooni nad täidavad?

[Miq1988]

Millega sa vardad õõnsustesse puuritud aukudesse kinnitasid? Või kas üldse kinnitasid? Olen lugenud erinevaid versioone alustades keemilisest ankrust kuni selleni välja, et lihtsalt torgatakse sisse ja küll täisbetoneerimisel kinni jäävad.

Enamus lintvundamente mida mina teinud olen, nendel on projektis kirjas olnud, et x diameetriga vardad sisse puurida x sammuga. Nt 10nene raud läheb kümnese puuriga puuritud auku ja suurema haamriga takka.

Mõnes üksikus on kästud keemiaga panna.

Mõni laduja on laisem ja paneb 12nese augu ja 10nese varda sisse. Sellise seina saab peale betoneerimist suht lihtsalt ümber lükata kui nurgad vms pilastrid ei hoia.

[optimist88]

Miks oli vaja alumise rea plokkidelt need mõned 2 mm kühmud maha lihvida? Miks need ei võinud järgmise rea müürisegu sisse jääda?

[kaimagk]

....sest see plokk on laotud ju ilma seguta

[EH.INS.]

Sellise seina saab peale betoneerimist suht lihtsalt ümber lükata kui nurgad vms pilastrid ei hoia

Et siis nt Fibost või mis iganes plokist kuhu vardaid panna ei saa ei saa üldse ehitada?

[kunn24]

Äkki oli nõue, et 1 joobes bemmimees ei saa maja vundamendi pealt maha sõita? Või siis jääb paika, kui lähedal plahvatab mürsk (mine tea).

[optimist88]

....sest see plokk on laotud ju ilma seguta

Mille kohta see siis käis? "plokid...tahavad müürisegu peenardel oma raskusega vajuda nii, nagu nendele meeldib."

[ping]

....sest see plokk on laotud ju ilma seguta

Mille kohta see siis käis? "plokid...tahavad müürisegu peenardel oma raskusega vajuda nii, nagu nendele meeldib."

Esimene rida plokke laotakse ja sihitakse täpseks müürisegul.

[kaimagk]

....sest see plokk on laotud ju ilma seguta

Mille kohta see siis käis? "plokid...tahavad müürisegu peenardel oma raskusega vajuda nii, nagu nendele meeldib."

Ei taha ju need plokid mingit segu, aga jah, kui ise ladunud pole siis võibolla ei saagi aru

[vuuk]

Jah, üldiselt väikemajade vundamentides vertikaalvardaid vaja ei ole. Kui, siis võibolla keldriseinas, kus on ühel poolel pinnase surve. Armeering ja igasugu muu oluline info) peab olema tegelikult määratud ehitusprojektis.

[pikk88]

On ju ilmselge tõde, et kogu see info ei ole kõigis ehitusprojektides kirjas. Kas siis viskate kellu ühte nurka ning projekti teise nurka ja teatate, et enam edasi teha ei saa?
Mina oma kanaliseinad ladusin 190mm Columbia plokkidest, varrastena kasutasi 12mm armatuurist painutatud U-range mis said seotud kanali põhjas kasutatava armatuurvõrguga. Projektis polnud selle kohta sõnagi vaid pidin ise mõtlema, kuna enda tehtud projekt oli. Plokid said laotud seguga. Hetkel pakun, et kokku kümme või üheksa rida, seda enam peast ei mäleta ja hiljem said täies mahus täis betoneeritud ning vibronuiaga tihendatud.

[EH.INS.]

On ju ilmselge tõde, et kogu see info ei ole kõigis ehitusprojektides kirjas

Ei nõustu...
Ehitusprojektis on kirjas kogu "asi" mis on tellitud - ei vähem ega rohkem

[pikk88]

Kui asi oleks nii siis peaks olema vähemalt pool Tartu linna ehitistest rajamata. Olen huvi pärast viimase aasta jooksul uurinud erinevaid projekte ning mida pole seda pole. Hea, kui üldse mingi projekt on kuid täiesti tavaline on see, et puudub üldse igasugune paberimajandus. Aga majad on püsti. Millegipärast on see kiivalt hoitud saladus, sest sinu postitusest jääks nagu mulje, et tead küll mis seal kirjas ning kuidas ehitada aga ei ütle. Või ongi asi hoopis selles, et ei ole mitte mingit aimu ja sellest on põhjustatud need ümmargused postitused? Küsimus on ju sõnastatud väga konkreetselt aga vastus on hoopis päikesest ja kuust ning kõigest muust.

[EH.INS.]

Ei mina tea mille järgi need "pool Tartu linna" on ehitatud
Mina viitan sellele, et saadake see mis tellitakse

Pole minu kui projekteerija asi mida selle tellituga peale hakatakse
Minul on vaid selged viited:
EP - Ehitusluba
PP - Ehitusmaksumus
TP - Ehitamiseks
Tootejoonised - Elementide tootmiseks

EP - pole mõtet otsida infot ehitusmaksumuse koostamiseks / veel vähem ehitamiseks
PP - pole mõtet otsida infot ehitamiseks

[vuuk]

Kui juba projekti teemasse mindi, siis... .
Uurin praegu üht TP staadiumis projekti ja ausalt öeldes paneb kulmu veidikese kergitama.
Oleksin müüritöö ladumiseks ja hinna küsimiseks edastatud tööprojektis oodanud müüri tööks sobilikumat infot.
No näiteks on gabariidid ja välisseinte paksused antud mitte plokkmüüride omad, vaid koos soojustusega ja muude materjalidega kokku. Noh loomulikult ma suudan minu tööks vajalikud mõõdud tuletada, kuna ploki mõõdud on kusagil mujal projektis ära märgitud.
Huvitav, kas selline ongi siis müüritööks mõeldud tööjoonis?
Samuti on märkuste all ära märgitud, et:
1. silluste valik ja kasutamine vastavalt tootjapoolsetele juhistele
2. silluste kandevõime tuleb kontrollida pädeva inseneri poolt
3. kandeseinte all plaatvundamendi kandevõime kontrollida pädeva inseneri poolt
No kas tööprojekti tasandil ei oleks võinud need kontrollid juba tehtud olla?

Huvitav on ka see, et kui kõigi teiste silluste alla on kõrgusmärk +2,40, siis garaaži 3,2 m laiuse tõstukse ava silluse alla on näidatud+2,30 m. Tootja juhend nõuab, et sillus tuleb toetada täisplokile. No kui selline nõue on oluline, siis igatahes pigem suurtel avadel.
Siis oleks eeldanud, et tööprojektis oleks ära detailselt näidatud, et kuidas see koht nõuetele vastavalt lahendada. Või kas müürsepp peab seda lahendama? Jah, variant oleks 11. nda rea peale 100 mm kõrgused betoonpadjad silluse otste all, aga siis oleks seal külmasillad.
Muidugi on Bauroc tootjal juhendis kirjas, et sellised kohad võib lahendada nii, et sillus tuleb sel juhul ikkagi 2,4 m kõrgusele, aga silluse alla kleepida kas plokkide või EPS-i ribad, tuues niiviisi akna ava ülemise joone 100 mm alla poole. No lahendust oleks eeldanud projektist.
On veel kummalisi nüansse mõõtude osas, aga läheb pikale.
Siinkohal küsimus. Mis sellise projekti eelprojektiga võrreldes tööprojektiks teeb? Vist märge kirjanurga vastavas lahtris: "TP".
Äkki insener teab vastata.