Palun abi fassaadivärskendusega - mida teha?

[.nts]

Tere!
Kuna ma tean ehitusest sama palju kui keegi teine mõnest asjast, millest ta ei tea midagi siis uurin targematelt.

Maja fassaad näitab väsimusemärke. Väikesed laigud, natukene murenemists. Esimene krohvi(?) kiht mureneb, all on mingi võrk. Kuidas siin käituma peaks - kas võetakse kogu majal olemasolev kiht maha või annab seda ka kuidagi lappida? Selline väsinud näeb välja just üks maja külg, mitte maja tervenisti.

Parimat.

[A23]

Proovi siit:
viewforum.php?f=35
kirjelda täpselt ära, mida tahad ja võib-olla keegi teeb hinnapakkumise

[ping]

Tavaliselt pestakse pind alustuseks ära aga kui siin juba võrk kohati paistab ja niisama on mõrane, siis võib korraliku pesu käigus kogu kattev kiht eemalduda.

Ehk enne uurimist ei oska keegi öelda, et milline on erinevate etappide tulemus.

[EH.INS.]

Enne korralikku fassaadipesu (kemikaalidega) ei ole seal midagi teha
Pildilt on ju selgelt näha, et fassaad on määrdunud ja tõenäoliselt siiski mitte üks sein vaid kõik
Krohvifassaadi "eluiga" sõltub otseselt valitud süsteemist ja HOOLDUSEST - see on kirjas HOOLDUSJUHENDIS (mis ja kuidas ja mis intervalliga jne) ja iga normaalse projektiga kaasas
Hooldus max 4a tagant
Ja isegi korralikul teostusel / korralike materjalidega / korralikul hooldusel ikka 20a järel vajab "värskendust"
Kui antud fassaad on nt 10a hooldamata siis esmalt puhtaks, parandused, viimistlus
Ja ikka kõik seinad

[A23]

Kummaline, et vanema aja krohvid peavad paremini vastu! Tean ühte maja, mis krohvitud Narva ploki peale ca 40 aastat tagasi ja ei ühtegi defekti seni seinas, pole kunagi ka hooldatud. Krohvi väliskihil on kasutatud kvartsliiva, vist soovitud tooni saamiseks. Pind on selline krobeline, vist läbi võrgu visatud vms. Puudub igasugune võrk krohvi sees ja kõik oli omal ajal käsitisi tehtud. Tõenäoliselt läks selle tööga küll ka kauem aega, kui tänapäeval krohvipritsiga lastes. Üks meesi oli vist paar nädalat teinud, rb sillused visanud eelmisel päeval tugeva tsemendiseguga eelnevalt sisse, vanasti oli teada olnud, et need kohad kipuvad kõige lihtsamini lahti tulema.

[EH.INS.]

@A23
See, millest Sa räägid on ju hoopis midagi muud kui SILS

[A23]

@A23
See, millest Sa räägid on ju hoopis midagi muud kui SILS

Ega ma väga erinevate krohvitehnoloogiatega kursis ei ole küll, minu jaoks krohv on krohv.

[.nts]

Suured tänud kaasamõtlemise eest! Paistab, et fassaadipesu on siis järgmine samm ja eks siis juba selguvad järgmised etapid.

[Urmas]

Kui fassaad puhtaks pesta, lahti tulnud kohad parandada, siis parandatud kohad jäävad nagunii eristuma üldisest pinnast. Ei piisa ka kogu otsaseina ülevärvimisest, sest pildi pealt tundub, et päike särab ka mingil hetkel seinale ja teatud nurga all toob päike parandatud koha eriti esile. Fakt on see, et lahtitulnud koht tuleks igal juhul parandada, et edaspidi sademed ei satuks krohvi ja aluspinna vahele.

[vuuk]

Siinkohal kaldun olema Urmasega ühte meelt - paigatud püksid ei saa üldjuhul olema samaväärsed uutega. Kuigi välistatud ei ole erandid.
Kui arvestada maja vanust, siis ehk võiks fassaadi uuenduse teha selliselt, et kleepida peale 50 või 100 mm soojustust ja see uuesti viimistleda. Siis oleks 2 in 1 - täiesti uus fassaad ja maja ka endisest tunduvalt soojapidavam.

[EH.INS.]

Lisasoojustamisega KROHVI PEALE võiks olla ettevaatlik...
Tasuks konsulteerida piirdetarindeid tundva spetsialistiga

[Urmas]

Kui arvestada maja vanust, siis ehk võiks fassaadi uuenduse teha selliselt, et kleepida peale 50 või 100 mm soojustust ja see uuesti viimistleda. Siis oleks 2 in 1 - täiesti uus fassaad ja maja ka endisest tunduvalt soojapidavam.

Pildi järgi kaldun arvama, et maja fassaad on kerge renoveerimise juba läbinud ja mingi kiht soojustust on olemas. Võin vabalt ka eksida, et tea täpselt.

[EH.INS.]

Kui arvestada maja vanust, siis ehk võiks fassaadi uuenduse teha selliselt, et kleepida peale 50 või 100 mm soojustust ja see uuesti viimistleda. Siis oleks 2 in 1 - täiesti uus fassaad ja maja ka endisest tunduvalt soojapidavam.

Pildi järgi kaldun arvama, et maja fassaad on kerge renoveerimise juba läbinud ja mingi kiht soojustust on olemas. Võin vabalt ka eksida, et tea täpselt.

Just seda ma mõtlesingi, et lisasoojustamine olemasoleva SILS süsteemi peale...

[Olaf]

Fassaadipesu ja siis krohviparandused ning sama tooni värviga üle värvida.

[kamil]

Luban end selle arutelu juurde. Minu fassaad näeb välja selline pärast viit aastat. Ma eeldan, et see ei ole normaalne — kas kõige alumistes osades, vahetult sillutise kohal, tuleks kasutada teistsugust materjali? Samas näen ma fassaadil ka kõrgemal mullitusi. Mitu kihti tuleb tavaliselt eemaldada, et seda parandada?

[Urmas]

Päris paras jama jah! Seinal ei ole isegi võrk kinni jäänud. Liiga õhuke aluskrohv? Muust materjalist eenduv sokkel oleks oleks ehk midagi päästnud? Ise ei näe head lahendust, sest kohtparandused jäävad 100% eristatavaks vanast viimistlusest. Sokli osa saad ehk petta, kattes mingilt kõrguselt mõne eelviimistletud tsementplaadiga.

OT. Olen aeg-ajalt imetlenud I EV ja nõukaaja teise tulemise aegseid terrassiitkrohviga viimistletud fassaade. Milline kvaliteet, kusjuures tol ajal ei olnud plastikust krohvivõrke, spetsiaalseid nakkuvust parandavaid nanotehnoloogilisi lisandeid sisaldqaid krohve, polümeere sisaldavaid graniidi imitatsioone ja kurat, 100 aastat defektideta ja ei näita seinalt ärakukkumise märke. Miks?

[kaimagk]

Sest on kasutatud valesi materjale( töövõtteid) ja seal kus need pole ette nähtud, nii lihtne see ongi. Aquastop on ju ehitaja peamine krunt Ka need ‘ 100 aastat krohvid’ pudenesid kui olid seal kus ei pidanud olema. Nii lihtsatest füüsika ja niiskuse reziimist võik ju juba teada nende aastatega…..

[Urmas]

Ka need ‘ 100 aastat krohvid’ pudenesid kui olid seal kus ei pidanud olema.

Sa ei saanud järjekordselt mu kirjutatu mõttele pihta, kuigi oma arust väljendasin konkreetselt ja kirjeldasin kvaliteetseid fassaade, mis näevad tänapäevalgi ilusad välja.

[EH.INS.]

Sest on kasutatud valesi materjale( töövõtteid) ja seal kus need pole ette nähtud, nii lihtne see ongi. Aquastop on ju ehitaja peamine krunt Ka need ‘ 100 aastat krohvid’ pudenesid kui olid seal kus ei pidanud olema. Nii lihtsatest füüsika ja niiskuse reziimist võik ju juba teada nende aastatega…..

Nõus...
1m maapinnast tuleb kasutada pisut teisi materjale / tehnoloogiat kui ülalpool...

[vuuk]

Materjalide ja tehnoloogiate valik on ehitusprotsessi juhtimise osad. Kestvusele mõju avaldada saab protsesside juhtimine ja üldine süsteem ka selles mõttes, et viimistlustöid peab ilmtingimata teostama talvel töö tegemiseks ebasoodsal ajal..
On nähtud, kuidas mehed läbi "ussi tussi" töid talvel teostavad ja juba kevadel tegelevad parandustöödega.
Ja siis läheks praak tulemus justnagu töömeeste kraesse.
Tegelikult on algpõhjus selles, et pank ei oota. Omanik on pangalaenukirve pea kohale võtnud ja tuleb rutata.
Kõlab ehk targutusena, aga asjad juhtuvad ikka ainult siis, kui juhtuda saavad, ehk et kui protsess pole piisavalt kontrolli all.

[optimist88]

Alumisel fotol paistab ÕSP välisosa tagune ala. Kas need kohad lähevadki kiiremini nässu meie kliimas? Saab seal ÕSP paigaldusega midagi paremini teha?

[madis64]

Alumisel fotol paistab ÕSP välisosa tagune ala. Kas need kohad lähevadki kiiremini nässu meie kliimas? Saab seal ÕSP paigaldusega midagi paremini teha?

Minul mädandas esimene soojuspump välisvoodri alumised lauad ära.
Ei tilkunud otse laudisele peale, kuid vundament oli seal piirkonnas kogu aeg niiske.

Peale seda panin pumpadele betoonivannid (need kandilised ja mustad) alla. Tühjendamine sõltuvalt õhuniiskusest ja kütterežiimist kord nädala või paari jooksul.