Uue maja ventilatsioon

[rs7]

Puht-hüpoteetiline arutelu ventilatsiooni teemal, et vb natuke targemaks saada.

Oletame, et plaanis eramaja nt 80m2. Majas on puuahi, puupliit, gaasipliit.
Gaasipliidi kohal on kubu/õhupuhasti max võimsusega nt 700 m3/h.
Olen inglisekeelsest internetist seda asja natuke vaadanud ja seal on teemaks air-makeup süsteem (eesti keeles sissepuhe?) mis kompenseerib ja tasakalustab kubust väljuva õhu sisse puhutava õhuga ja ei lase tuppa negatiivset rõhku tekkida, ehk ei tekita vaakumit. Mis veel olulisem, kui nt samal ajal ahi köeb ja kubu on max võimsusega järgi, siis ei tõmbaks läbi ahju midagi tuppa.

Arvestades tänaseid ehitusstandardeid ja et kogu maja pakitakse sisuliselt termoseks, siis on nn sundvent vältimatu.

Kuidas seda asja siinkandis lahendatakse, et samal ajal, kui kartulid pannil praevad kogu maja õhk kümne minutiga välja -20C õhu vastu välja ei vahetuks? Mingi 10kw soojustusseade sissepuhutavas torustikus ees ei tundu küll mõistlik olevat.

[madis64]

Energia jäävuse seadus kehtib siiani - niipalju, kui välja (kubatuurilt) tõmbad, samapalju pead ka sisse laskma.
Külmal ajal siseneva õhuvoo ka üles soojendama.

[rs7]

Seda muidugi, jah.
Aga kuidas seda kõige targem teha oleks? Kas sissetõmbe vent panna kööki pliidi ligidale või nagu tihti tehakse, pannakse sissepuhe pmst teise maja otsa ja õhk käib tervest majast läbi. Kui tervest majast käib 700 m3/h läbi, siis see on ikka suht korralik tuuletõmme või mis?
Ma jäin seda mõtlema oma praegus olukorda vaadates, mis on suht sarnane ülalkirjeldatule. Ahi, puupliit, gaasipliit. Gaasipliidi kõige võimsam põleti on vist 3kwh midagi. Seda jääb väheks teinekord. Kui võimalus tekib, tahaks kahekordistada. Praegune kubu on 300 m3/h seda on juba praeguse pliidi jaoks teinekord vähe ja tunda on, et peab akna lahti tegema suurema kokkamise ajal. Sissepuhet polegi. Aga maja pole ka päris viimase vindi peal soojustatud ja kilesse pakitud pole. Kusagilt ikka läbi immitseb, vb isegi rohkem kui tahaks. Aga pole veel manomeetriga mõõtnud, et mis olukord on, kui kubu on maxi peal tõmbab ja aknad kinni jne.

Kui vaadata, mida ameerikamaa soovitab, siis seal arvesatakse gaasipliidi ühikuid BTU’s (british themal units) ja ventika võimsust CFM (cubic feet per minute). Rusikareegel näib olevat 10 000 BTU korral 100 CFM vent. (Üle 400 CFM köögiventikale on seaduse järgi kohustus välja ehitada siis vastav make up air süsteem)
Mõlemaid saab muidugi kohalikeks ühikuteks teisendada vastavalt siis kWh ja m3/h.
Nii saan mina 10 kWh gaasipliidi jaoks soovitatavaks tõmbevõimsuseks ca 600 m3/h + torude pikkuse jms kompensatsioon nt 100 m3/h. Profülaktika mõttes vb natuke veel peale..
Seda tudub suht palju toast hetkega läbi lasta? Muidugi ei hoia kõike kogu aeg maxi peal, aga printsiibis peaks ikka maxiga arvestama.

Olen näinud selliseid variante ka, et sissepuhe tuuakse köögi põrandale ja kappide all on ventilatsiooniaugud ja sissetulev õhk on mitme toru peale hajutatud, et vähendada tuntavat tuuletõmmet põrandal.

PS. Kuidas tänasel päeval ventilatsiooni projekteeritakse ja millised need standardid on? Nt kui projekteeritakse sisse kubu jaoks vent, siis küsitakse millist pliiti ma tahan kasutama hakata või pannakse tuimalt mingi keskmine standardlahendus või mis? Nt tüüpilises pakkettmaja projektis? On neil üldse midagi?

[ping]

... Gaasipliidi kõige võimsam põleti on vist 3kwh midagi. Seda jääb väheks teinekord. Kui võimalus tekib, tahaks kahekordistada. Praegune kubu on 300 m3/h seda on juba praeguse pliidi jaoks teinekord vähe ja tunda on, et peab akna lahti tegema suurema kokkamise ajal. ...
... Nii saan mina 10 kWh gaasipliidi jaoks soovitatavaks tõmbevõimsuseks ca 600 m3/h + torude pikkuse jms kompensatsioon nt 100 m3/h. Profülaktika mõttes vb natuke veel peale..
Seda tudub suht palju toast hetkega läbi lasta? ...

PS. Kuidas tänasel päeval ventilatsiooni projekteeritakse ja millised need standardid on? Nt kui projekteeritakse sisse kubu jaoks vent, siis küsitakse millist pliiti ma tahan kasutama hakata või pannakse tuimalt mingi keskmine standardlahendus või mis? Nt tüüpilises pakkettmaja projektis? On neil üldse midagi?

Gaasipliidi puhul ongi kubu väljatõmme 700-1200m3/h ja elektripliidi puhul saab ka 300m3/h hakkama, sest gaasi põlemisel tekkivate põlemisgaaside väljatõmbeks on suuremat õhuvoolu vaja.
Lõunamaal kasutatakse gaasipliidi puhul välikööki, eraldi katuse all.

Tänapäeval saab elektripliidi puhul kasutada pliidi juures (kas peal või all) asuvat õhufiltrit, mis keerutab õhku ringi ja välisõhku sisse ei tõmmatagi.
Olen näinud töös nii "suurköögi" (ehitusmessil oli boksis 8 pliiti töös) kui ka "koduköögi" ventseadmeid töös ja korraliku filtriga need tavalise kokkamise juures tõesti toimivad.

[rs7]

Gaasipliidi puhul ongi kubu väljatõmme 700-1200m3/h ja elektripliidi puhul saab ka 300m3/h hakkama, sest gaasi põlemisel tekkivate põlemisgaaside väljatõmbeks on suuremat õhuvoolu vaja.
Lõunamaal kasutatakse gaasipliidi puhul välikööki, eraldi katuse all.

Tänapäeval saab elektripliidi puhul kasutada pliidi juures (kas peal või all) asuvat õhufiltrit, mis keerutab õhku ringi ja välisõhku sisse ei tõmmatagi.
Olen näinud töös nii "suurköögi" (ehitusmessil oli boksis 8 pliiti töös) kui ka "koduköögi" ventseadmeid töös ja korraliku filtriga need tavalise kokkamise juures tõesti toimivad.

Eks see gaasipliidi jaoks sobiv tõmbevõimsus on otseselt seotud ikkagi töötava gaasipõleti maksimumvõimsusega. Et kas põleb 1 kwh põleti või 5 kwh põleti. Või kokku 8 kwh jne.. Sellest ka vahe ja vajadus olulisemalt suurema tõmbevõimsuse järgi. Ja see omakorda tahab samaväärset sissepuhet jne..
Seda eelmainitud ameerika valemit kasutades ongi enda suurema 3kwh põleti jaoks 300 m3/h suht alla miinimumi. 500m3/h + oleks selle järgi võttes sobivam. Ja seda on tunda ka. Eriti, kui kaks põletit töös on.

Ma hetkel pigem eelistaks siiski toda torudega varianti, mis ikka õhu välja viiks ja ventikas undaks katuse all, mitte enam kõrva ääres.
Aga huvi pärast, kui mäletd mis marki need ehitusmessil näidatud ventid olid? Saaks vb vaadata, kas gaasipliidiga üldse sobivadki.

Kui nö üldine vent liigutab väiksemas majas automaatselt iga tunni tagant 50 m3/h õhku, siis ajab soojustgastusega fresh klapp/klapid ka asja ära. Aga kui pliidikubu liigutab 700 vb 1000 m3/h, siis ma ei teagi, kuidas seda kõige mõistlikum oleks kompenseerida?

[ping]

....
Aga huvi pärast, kui mäletd mis marki need ehitusmessil näidatud ventid olid? Saaks vb vaadata, kas gaasipliidiga üldse sobivadki.

Ei mäleta.
Gaasi põlemisel tekkib oluliselt rohkem tõrva ja veeauru kui elektriga kartuli keetmisel ja see nõuab gaasipliidi puhul tihedamat filtrite vahetust.
Kui on kindel soov gaasipliiti kasutada, siis peab arvutama majanduslikku suhet, et kas kütta ilma või osta filtreid.
(1 kg gaasi põletamisel tekkib ca 1L vett auruna.)

Siit peaks leidma aktiivsöega õhupuhastite kohta infot:
https://www.google.com/search?q=pliidi+ ... ws-wiz-img

[madis64]

Kas gaasipliidist loobumine ei tule kõne alla?

[kunn24]

Eks see gaasipliidi jaoks sobiv tõmbevõimsus on otseselt seotud ikkagi töötava gaasipõleti maksimumvõimsusega. Et kas põleb 1 kwh põleti või 5 kwh põleti. Või kokku 8 kwh jne.. Sellest ka vahe ja vajadus olulisemalt suurema tõmbevõimsuse järgi. Ja see omakorda tahab samaväärset sissepuhet jne..
Seda eelmainitud ameerika valemit kasutades ongi enda suurema 3kwh põleti jaoks 300 m3/h suht alla miinimumi. 500m3/h + oleks selle järgi võttes sobivam. Ja seda on tunda ka. Eriti, kui kaks põletit töös on.

Oleks kena, kui teeksite vahet võimusel ja tööl. Hetkel on teil siin tööühikud, kuid jutt on ilmselgelt võimsusest. Parandatud tekst:

Eks see gaasipliidi jaoks sobiv tõmbevõimsus on otseselt seotud ikkagi töötava gaasipõleti maksimumvõimsusega. Et kas põleb 1 kW põleti või 5 kW põleti. Või kokku 8 kW jne.. Sellest ka vahe ja vajadus olulisemalt suurema tõmbevõimsuse järgi. Ja see omakorda tahab samaväärset sissepuhet jne..
Seda eelmainitud ameerika valemit kasutades ongi enda suurema 3kW põleti jaoks 300 m3/h suht alla miinimumi. 500m3/h + oleks selle järgi võttes sobivam. Ja seda on tunda ka. Eriti, kui kaks põletit töös on.