Külmad põrandaplaadid

[Kolmaskorrus]

Tere!

Mul on keraamilised 60x60 põrandaplaadid, mis plaanisin panna kööki. Laotasin need laiali, et üldmuljet näha ning selgus, et need on ekstra külmad, võrreldes ka minu vannitoa põrandaplaatidega. Keegi kogenud plaatija oskab ehk öelda, kas erinevad plaadid ongi tuntavalt erineva soojusastmega/-juhtivusega? Põrandakütet ei plaaninud, sest eelnevate kogemuste põhjal plaaditud põrandatega, polnud see teemaks. Vaatasin järgi, et minu plaadid on läbimassplaadid, kas see võib olla põhjus või plaadi suurus või see, et need on veel lahtiselt ja liimimata?

Kui keegi oskaks midagi kosta või nõu anda külmuse osas, oleksin tänulik. Ja üleüldse, mis tüüpi plaadid oleks parimad ilma põrandaküteta.

[EH.INS.]

FÜÜSIKA - soojusjuhtivus
Suurus mängib rolli - marginaalsel tasandil - Sinu kahjuks
Liimimata mängib rolli - marginaalsel tasandil - Sinu kasuks
Mis tüüpi plaadid - väikse soojusjuhtivusega

[Kolmaskorrus]

Aitäh vastuse eest! On konkreetseid soovitusi, mis tüüpi plaat on väikseima soojusjuhtivusega - ei tohiks olla täismassplaadid ega läbimassplaadid? Kui hästi on tunnetatav plaadi suurusest tulenev soojusjuhtivus - 60x60 vs 30x30?

[EH.INS.]

Aitäh vastuse eest! On konkreetseid soovitusi, mis tüüpi plaat on väikseima soojusjuhtivusega - ei tohiks olla täismassplaadid ega läbimassplaadid? Kui hästi on tunnetatav plaadi suurusest tulenev soojusjuhtivus - 60x60 vs 30x30?

Vihje suuruse kohta on olemas - marginaalne...
Mis tüüpi - on ka vihje olemas
"Kiviplaat" jääbki külm ilma kütteta

[ping]

... Laotasin need laiali, et üldmuljet näha ning selgus, et need on ekstra külmad, võrreldes ka minu vannitoa põrandaplaatidega.
Keegi kogenud plaatija oskab ehk öelda, kas erinevad plaadid ongi tuntavalt erineva soojusastmega/-juhtivusega?
Põrandakütet ei plaaninud, sest eelnevate kogemuste põhjal plaaditud põrandatega, polnud see teemaks. Vaatasin järgi, et minu plaadid on läbimassplaadid, kas see võib olla põhjus või plaadi suurus või see, et need on veel lahtiselt ja liimimata?

Kui keegi oskaks midagi kosta või nõu anda külmuse osas, oleksin tänulik.
Ja üleüldse, mis tüüpi plaadid oleks parimad ilma põrandaküteta.

Plaatija laotab tellitud plaadid maha ja vaevalt hakkab neil ise paljajalu patseerima, soojuse tunnetamiseks.

Jah erinevast materjalist plaadid tunduvadki jala all olema erinevas temperatuuris.
Mida tihedam (täismass) on plaat, seda külmem tundub jala all.
"Saviplaat" tundub (ka poes käega katsudes) palju soojem olema.

Suure poe näidiste saalis, kus kõik plaadid on samas temperatuuris, suruda peopesa erinevast materjalist plaatidele ja võrreldes aegu, et kui pika ajaga hakkab peopesal vastikult külm, leiab "soojema pinna".

Kõige soojem on püstujalu seisja jala all kork ja köögis maha kukkunud nõud ei jookse kohe kildudena mööda kogu põrandat laiali.
Kui proovimata ei raatsi kallist korkpõrandakatet osta, siis odavalt saab korgi omaduste testiks osta mõne korkplaadi või rulli korkvaipa:
https://online.depo.ee/product/216131
https://online.depo.ee/product/216174

[EH.INS.]

Lihtsalt ja mitte füüsikaliselt
Asi pole materjali "soojuses" vaid "jala soojuse eraldumises materjali"

[Kolmaskorrus]

Väga hea, tänud! Külmusest inspireerituna veel, kuidas mikrotsement jala all tundub, kas veidi soojem või enamvähem sama, on kellelgi kogemus? St, et kui jalge all on jahe, siis see on normaalne, aga lõikavalt külm on see, mida ei soovi.

[Küülaline]

Võiksid ju köögis sussid või vähemalt sokid jalga panna.

[Urmas]

Külmusest inspireerituna veel, kuidas mikrotsement jala all tundub, kas veidi soojem või enamvähem sama, on kellelgi kogemus? St, et kui jalge all on jahe, siis see on normaalne, aga lõikavalt külm on see, mida ei soovi.

Mikrotsemendiga viimistlus ei asenda põrandakütet! Kaks nädalat tagasi sai käidud parandust tegemas ühte kolm nädalat tagasi mikrotsemendiga viimistletud vannitoas, sest elektrik suutis tööd yehes kogemata kruvikeeraja otsapidi põrandasse kukutada. Ikkagi Tegija, kellel ikka juhtub! Vannituppa paigaldasin ka põrandaküttemati ja jala all(sokkides) oli ikka mõnusalt soe.
Kas sa sellest EH.INS. postituse vihjest ei saanudki aru?

Lihtsalt ja mitte füüsikaliselt
Asi pole materjali "soojuses" vaid "jala soojuse eraldumises materjali"

[Urmas]

Võiksid ju köögis sussid või vähemalt sokid jalga panna.

Oi, sa tuletasid mulle meelde aastate tagust KÜ koosolekut kui ülemised naabrid esitasid koosolekul mulle pretensioonid kütmata korteri kohta ja nendel pidi põrand külm olema. Ütlesin tookord sama soovituse nagu sinu kommentaar, aga näoilmete järgi nad ei olnud sellega rahul ja midagi kobiseti vist ka vastu. Kui ma küsisin, et kes peab minu I korrusel asuva korteri põrandat soojustama kui isegi kütmise ajal(talv) oli põranda tasapinnal 11* sooja ja 2,1m kõrgusel kõrgusel 33* sooja. Pidi olema minu mure. Kehitasin õlgu tookord ja jätsin nende külma põranda nende mureks.

[Kolmaskorrus]

Vihjetest ma vistt 100% aru ei saajud teen esimest korda elus kapitaalremonti, ka elementaarsed asjad võivad üllatusena tulla. See, et põrandaplaadid on jahedad, sellistega olen elanud alati. Aga praegu tuli üllatusena, et põrandaplaadid võivad ka ebamugavalt külmad olla, isegi, kui korter on vâga soe.
Keegi siin mainis mikrotsemendi kahjustusi, ehk keegi oskab veel miinuseid välja tuua? On seal võimalik kohtparandusi teha? Või kas tulevikus on võimalik mikrotsementi ka üle värvida? On selle eluiga lühem kui plaatide?

[Urmas]

Vihjetest ma vistt 100% aru ei saajud teen esimest korda elus kapitaalremonti, ka elementaarsed asjad võivad üllatusena tulla. See, et põrandaplaadid on jahedad, sellistega olen elanud alati. Aga praegu tuli üllatusena, et põrandaplaadid võivad ka ebamugavalt külmad olla, isegi, kui korter on vâga soe.

No siis sul on mõtteainet pikaks ajaks.

Keegi siin mainis mikrotsemendi kahjustusi, ehk keegi oskab veel miinuseid välja tuua?

See keegi olin mina, Urmas(kui sul jäi eelmise kommentaari autor tuvastamata).

On seal võimalik kohtparandusi teha?

On ikka nagu juba ühes eelmises kommentaaris kirjutasin. Ja ei ole mitte ainult kruvikeerija otsapidi mikrotsement viimistlusse maha kukkunud, vaid näiteks ühel tellijal duširuumis kukkus paigaldamisel kraanikupatus põranda viimistlusse nii, et üpris sügav (5x5x10mm) auk põrandas. Mis puutub parandusse, siis saab ka mikrotsement viimistlust parandada, kuid paratamatult pead arvestama, et paranduskoht jääb/võib jääda eristuma ja hakkab häirima kui seda kogu aeg vaadata. Aitab ainult paranduskohale tähelepanu mitte pööramine või pöördumine psühholoogi poole.

Või kas tulevikus on võimalik mikrotsementi ka üle värvida?

On ikka võimalik üle värvida, aga pead arvestama, et värvi aluspinnaks jääb ikkagi mikrotsemendiga tehtud viimistlus ehk kui midagi kukub maha, siis värv ei kaitse aluspinda ja see ei olegi värvi ülesanne.

On selle eluiga lühem kui plaatide?

Kui võrrelda meie ehituspoodides müüdavate plaatidega, siis plaatide eluiga on kohe kindlasti suurem.

Tänan, kuid ei ole mõtet igale mu kommentaari peale pöidla ikoonile vajutada. Võta mõni sinu jaoks asjalikum ja siis vajuta kokkuvõtteks.

[vuuk]

Tunne on otseselt sõltuvuses materjalipinna ja jäseme temperatuuride erinevusest, materjali soojusjuhtivusest ning nendest teguritest sõltuvate materjali pinna ning jäseme temperatuuride ühtlustumise kiirusest.
Väikese soojusjuhtivusega materjali katsutava pinna soojendab käsi (jalg) kiiremini ihutemperatuurile lähedaseks, sest soojus levib materjalisse kaugemale aeglaselt.

Paned käe vastu soojustusmaterjali EPS-i ja selle külm käe alune pinnatemperatuur ühtlustub käe soojusega peaaegu momentaanselt ning tunned, et EPS on soe. Paned käe vastu rauda või tihedat kivi, käsi jahtub enne kui jõuab pinda soojendada ja tekib ebamugavustunne.
Kõnelevaid enamlevinud materjalide numbrilisi soojaerijuhtivusi võrdluseks:

[RaJy]

värv ei kaitse aluspinda ja see ei olegi värvi ülesanne.

Härra maaler võiks siis lahti seletada värvi kui sellise funktsiooni - no, et milleks seda üldse tehakse? Lihtsalt ilu pärast? Minul natuke teine arusaam asjast, värvi esmane ülesanne ongi aluspinna kaitse, ilu on teisejärguline.
Teemast endast - istun praegu köögis paljad jalad plaaditud ilma põrandakütteta põrandal ja külm ei ole. Võib-olla asi minus, võib-olla asi plaadis, tavaline 300x300 klinkerplaat. Ise arvan, et sõltub plaadi siledusest ka - siledam plaat on "külmem" ja matima pinnaga "soojem" - lihtsalt otsekontakt plaadiga on erinev. Isiklikult plaanin plaadi üles võtta ja midagi pehmemat asemele panna - Ping juba ütles miks ei ole hea mõte köögis plaaditud põrand.

[Urmas]

Härra maaler võiks siis lahti seletada värvi kui sellise funktsiooni - no, et milleks seda üldse tehakse? Lihtsalt ilu pärast?

Ilu pärast jah, mida muud see o,...mm toonitud kiht ikka teeb. Eks mõned tugevamad viimistlusmaterjalid toimivad ka aluspinda kaitsva funktsioonina.See lihtsalt isiklik arvamus.

Minul natuke teine arusaam asjast, värvi esmane ülesanne ongi aluspinna kaitse, ilu on teisejärguline.

Nimetagem seda arvamuste paljulisuseks.

[EH.INS.]

Ma saan aru millest räägib RaJy ja saan aru ka sellest millest räägib Urmas...
Mõlemal on õigus - aga omas kontekstis...

[RaJy]

No on ikka vahe kas on lihtsalt pahteldatud sein või on pahtlil ka värv peal (toon on jah ainult iluks) See 0,... mm annab ikka väga palju pinnatugevusele kasvõi pestavuse mõttes juurde, isegi värvitu nakkekrunt annab juba midagi

[EH.INS.]

No on ikka vahe kas on lihtsalt pahteldatud sein või on pahtlil ka värv peal (toon on jah ainult iluks) See 0,... mm annab ikka väga palju pinnatugevusele kasvõi pestavuse mõttes juurde, isegi värvitu nakkekrunt annab juba midagi

Ma nüüd tsiteerin Sind...

...värvi esmane ülesanne ongi aluspinna kaitse...

Ja edasi lähme selle juurde

...annab ikka väga palju pinnatugevusele kasvõi pestavuse mõttes juurde...

Oletame, et see aluspind on betoon... Või kivi... Või puit...
Mis nüüd aluspinnaga juhtuda võiks kui seda kaitset pole???
Peale välimuse?

[RaJy]

Betoon ka kulub ilma kaitseta - oled käinud objektil kus puhas betoon - võidki jääda tolmuimejaga puhastama, alati on tolmune ja pikas perspektiivis kulub käiguradadel lohku (treppe nähtud küll ja rohkem mille astmed on lohku kulunud). Puit samuti kulub+mädaneb - kaitsekihiga seda kas ei juhtu või pikendab säilivust esilgses seisus.
Kuisee nii lihtne oleks, et valan betoonpõranda ja nii jätangi siis miks ometi tehakse tööstusruumide betooni lihvimist ( sisuliselt tekitatakse kaitsekiht) või elumajades kaetakse parketi, plaadi vms. Ainult ilu pärast?
See siis põrandate kohta. vertikaalsetel pindadel kaitsekiht vajalik kasvõi suvaliste plekkide pesemiseks - näiteks võid proovida värvitud ja värvimata pinnalt veiniplekki või laste vildika kritseldusi maha pesta.
Jah, muidugi on võimalik ka tänapäeval suitsust mustade lagedega (ka omamoodi kaitsekiht puidul)rehetares elada - iseasi kas täna keegi sellega nõus on. Mina mõnda tean kes nii elavad, ise ei tahaks.

[Urmas]

..., isegi värvitu nakkekrunt annab juba midagi

Nakkekrundi ülesanne on hoopis midagi muud- näiteks tolmu isoleeriv ja alupinda ühtlustav värvi jaoks.

[RaJy]

..., isegi värvitu nakkekrunt annab juba midagi

Nakkekrundi ülesanne on hoopis midagi muud- näiteks tolmu isoleeriv ja alupinda ühtlustav värvi jaoks.

Sama ülesande täidaks ka värv ise - lihtsalt värvikulu oleks suurem ja muidugi värv kallim. Räägid iseendale vastu.

[Urmas]

vertikaalsetel pindadel kaitsekiht vajalik kasvõi suvaliste plekkide pesemiseks - näiteks võid proovida värvitud ja värvimata pinnalt veiniplekki või laste vildika kritseldusi maha pesta.

Mõlemad variandid on mission impossible! Küll nähtud kuidas näiteks elektrikud on oma vidinate asukohti vildikaga märkinud ja selle märkamatuks tegemine tahab juba erivärvi(alküüdkrunti). Isegi kärbsesita ülevärvimine ei aita ja tahab ka alküüdkrundiga vahekihti.

[Urmas]

Sama ülesande täidaks ka värv ise - lihtsalt värvikulu oleks suurem ja muidugi värv kallim. Räägid iseendale vastu.

Nähtud-tehtud ja minu kokkuvõte nendest tänapäevastest 2in1 värvidest- BS!

[EH.INS.]

Ainult ilu pärast?

Sisuliselt küll...
Mitte midagi peale visuaali muutuse ei juhtu...

[RaJy]

vertikaalsetel pindadel kaitsekiht vajalik kasvõi suvaliste plekkide pesemiseks - näiteks võid proovida värvitud ja värvimata pinnalt veiniplekki või laste vildika kritseldusi maha pesta.

Mõlemad variandid on mission impossible! Küll nähtud kuidas näiteks elektrikud on oma vidinate asukohti vildikaga märkinud ja selle märkamatuks tegemine tahab juba erivärvi(alküüdkrunti). Isegi kärbsesita ülevärvimine ei aita ja tahab ka alküüdkrundiga vahekihti.

kärbsesitt tuleb enne värvimist maha pesta mitte värviga peita. Elektrikud ja üldse mingid tüübid kes tahavad seintele oma mõtteid sodida ja eriti punase markeriga on maalri vihavaenlased - olen ise näinud kui maaler on objektijuhil markeri käest rebinud ja prügikasti visanud räige sõimu saatel.