Maakütte küttekulu

[Tartlane]

Santehnikud teevad elektriprojekti.

[Karisto]

Selles postituses, millele mina vastasin ei olnud sõna "jaanuar" ja ju see on sinna hiljem kirjutatud.
Kui sõna "jaanuar" oleks olemas olnud, siis ma ei oleks sellele postile vastanudki.

Nii võib juhtuda küll, kui enne järgmise postituse lisamist jõuab tsiteeritav oma teksti muuta, aga tsitaat on enne muudatust juba kopeeritud.

Karisto saaks kinnitada, et lisas "jaanuari" hiljem.

Jep,tegin muudatuse üsna kiirelt,aga härra Ping reageeris kiiremini.

[Kayros]

Santehnikud teevad elektriprojekti.

Ma vaataks laiema vaatega, üks ,,peatöövõtja,, et kliendil lihtsam oleks.

[Adlolf]

Tere. Alustan ka alguses üldisest. Soojusülekande võimsus on võrdeline vooluhulga kiiruse (l/min) ja temperatuuride vahe (ΔT) korrutisega. Vooluhulga kiiruse tõstmisel soojusülekande võimsus suureneb ja ΔT
väheneb. Seega saab tsirkulatsiooni pumpade max seadistustel minimaalse vajaliku pealevoolu temperatuuri.
Mitut pumpa kasutad ja millistes seadistustes.

Igatahes praegu tuleb pumbast 47,5 peale akupaaki ja segusõlmed saavad kätte 43,5 akupaagist (galmeti 400l akupaak, pellet ka seal paagil taga, mõlemad süsteemid saavad korraga kütta kui vajadust oleks). Siin ongi see vahe minu süsteemil, et akupaagist ma ei saa sellist tempi kätte nagu pump toodab u. 4 kraadi kõrgemalt toodab kui segusõlmed kätte saavad aga summa sumaarum ei ole see ka nii suur erinevus, et mingit ultrakallist lahendust sinna tekitada.

Soojuspumba veepumba tootlikkus on väiksem kui tarbimine ja toimub tagasivoolu segamine. Mida soojuspump ise selle kohta kostab.

Täitsa huvitav tähelepanek, vaatasin pumba andmetest min 570 l/h, nominal analogue B0W35 1600 l/h ja maximum 2900 l/h. Pump töötab mul osalise koormusega, tänagi keskmine tootmine koos sooja veega on olnud 10 kw/h, 17kw/h maks tootmisvõimsuse juures. Garaaz ja hobiruum veel ootavad oma järge elamises , et veel ei saa ta seda koormust, milleks ta mõeldud on. Ise olen täheldanud, et ega ma üle 2100 l/h pumba andmetest pole täheldanud tsirk pumba võimsust. Pigem hoiab seda madalamal kui üleskütmine lõppenud.

Vaatasin ka akupaagile otsa ja meibese kollektor (meibese segusõlmed kõik ühe kollektori otsas, tehase toode), võtab akupaagist kõige ülemisest väljundist ja tagasi annab paagi alla. Maasoojuspump ja pellet annavad akupaagile peale meibese võtust u. 20 cm allpoolt (kõik sisendid ja väljundid on erladi ühendused siis akupaagil), samas maasoojuspumba pealevoolu sisendile akupaagil panid paigaldajad akupaagi sisse 40mm diameetriga toru ja suunasid maasoojuspumbast tuleva vee ka akuaagi ülemisse otsa, kuigi sisend oli madalamal kui meibes võtab. Nüüd ma saan aru küll miks nad nii tegid, tookord ma väga ei süvenenud. Torustik iseenesest kõik mul katlamajas 40mm (ka ecoflex quattro trassid majadeni, et madalatemperatuurilisel veel oleks mahtu liikuda). Pump võtab akupaagist vett vist paarkümmend senti kõrgemalt kui meibes peale annab, kas sinna ka mingi toru sisse keerati seda ma ei tea, polnud nägemas.


Ma mõtlen pump kütab akupaaki sõltumatult (meibese segusõlmedest) ja juhib oma tsirk pumba kiirust nii nagu tema algoritmid ette näevad, et pump ise ei arva midagi selle kohta, või mida sa mõtled? Tal on ju ideaalsed tingimused toimetamiseks, ei tööta pidevalt tipukoormusega (boilerit ja akupaaki ülesküttes mingi hetk kasutab muidugi kuni 17 kw) aga krutib ka kohe võimsuse maha kui sihttemperatuur saavutatud ja hakkab hoidma (akupaagist rääkides). Tarbimine akupaagist on pumbast sõltumatult, kuigi pump ise juhib neid segusõlmi.

Panasoic soojuspumpade hooldusjuhendis on 9kW - 25,8 l/min ,12kw - 34,4 l/min, 16kw - 45,9 l/min ja millele vastab ΔT 5C.

570 l/h 9,5 l/min, 3,31kW
1600 l/h 26,66 l/min, 9,29kW,
2100 l/h 35 l/min, 12,19kw,
2900 l/h 48,33 l/min, 16,83kW.
12kW Pansonic alustab 34,4l/min ja langetab kuni 17 l/min.
Sooja vee tegmist alustab 17l/min ja enne lõppu hüppab 34,4 l/min, boiler 300l Panasonic T-cap R410 Split WH-SXC12H9E8 12kW Tank heater - Internal, DHW Tank target temperature 50(40 ... 60)
Tank heat up time (max) 60 (240), Tank re-heat temp. -4C (-2... -12)

meibese segusõlmed kõik ühe kollektori otsas, tehase toode

Kas need segusõlmed kui pumbad töötavad segavad ka peale ja tagasivoolu.

[optimist88]

Eespool keegi küsis maakütte kulu kohta külma ilmaga. Mul ei ole seal eraldi arvestit. Lahutades suvise tarbimise taseme maha, jääb jaanuari küttekuluks rekordiliselt suur number - 1400 kWh. Võrreldes detsembriga (või ka 2025. jaanuariga) kulus küttele jaanuaris ca 600 kWh rohkem. Köetavat pinda on ca 220 m2. Põrandakütted.

Dets. keskel kirjutati seadme tarkvara üle, peagi tekkis tunne, et ruumid on soojemad kui varem. Kui arve laekus, vaatasin pumba seaded üle. "Põrandad vs radiaatorid" valik oli radiaatorid.

E: kirjutasin eile kogemata kogu tarbimise numbrid. Tegin paranduse.

[Vko]

Rääkige COP-st, kellel see info on.

[Prill]

Rääkige COP-st, kellel see info on.

Mis mõte sellel suvaliste foorumlaste x maasoojuspumpade COP-i teadmisest oleks?
COP sõltuks antud juhul enam pinnasetüübist ja/või kollektoripikkusest. Samuti on täheldatud kuidas kütteperioodi lõpus kui ilmad soojaks kisuvad, võivat maakütte COP kehvaks minna. Sest sooja ammutatakse pinnasest ja kui pinnas kehvem, kollektor "lühike", kipub kollektori ümbrusest ammutatav soojus ajaga ammenduma, pinnas jahenema kuni jäätumiseni, kollektori kaudu ammutatav soojushulk väheneb ja viib COP-i alla. Suvel pinnas soojeneb üles ja järgmisel küttehooajal kõik kordub.

[Vko]

Rääkige COP-st, kellel see info on.

Mis mõte sellel suvaliste foorumlaste x maasoojuspumpade COP-i teadmisest oleks?

Igaüks teeb selle infoga mida tahab... või siis ei tee midagi kui ei taha. Cop ikkagi annab oluliselt asjalikumat infot kui lihtsalt elektritarbimine kWh-des.

[KatT]

Vau, tundub tõesti hämmastav!

[aken]

Rääkige COP-st, kellel see info on.

Mis mõte sellel suvaliste foorumlaste x maasoojuspumpade COP-i teadmisest oleks?
COP sõltuks antud juhul enam pinnasetüübist ja/või kollektoripikkusest. Samuti on täheldatud kuidas kütteperioodi lõpus kui ilmad soojaks kisuvad, võivat maakütte COP kehvaks minna. Sest sooja ammutatakse pinnasest ja kui pinnas kehvem, kollektor "lühike", kipub kollektori ümbrusest ammutatav soojus ajaga ammenduma, pinnas jahenema kuni jäätumiseni, kollektori kaudu ammutatav soojushulk väheneb ja viib COP-i alla. Suvel pinnas soojeneb üles ja järgmisel küttehooajal kõik kordub.

Kuidas seda nüüd tõsiselt võtta saab? Kui küttesüsteem kapitaalselt valesti planeeritakse siis see ei toimi nii efektiivselt kui korralik süsteem? Ilmselgelt.
Enim levinud arvutuslik COP ~4,5 on arvutuslikult just tihti 0 kraadise maakontuurist tuleva temperatuuri ja välja voolava 35 kraadise küttevee puhul. Ega ta alla 0 kraadi normaalselt dimenseeritud kollektoriga väga ei kuku. Sisendi -1, 0, +1 vahel COP oluliselt ei muutu ka. Isegi -2 sisendiga võib maasoojus pumba COP olla nelja lähedal. Kütteperioodi lõpp (kevad) on üldjuhul päike juba see mis päeval maja enamjaolt soojendab. Öösiti on aga väljas endiselt külm.

Teemasse ka. 100 ruutu maja, üleval radikad, all põrandaküte. Jaanuaris kulus 460kwh maapumbale. Kollektorist 0 kraadi sisse, -3 välja. Sealt alla varasema kogemuse puhul eriti enam ei lange enne kevadet. Toas 23 kraadi, vannituba soojem. Max pealevoolu temp see aasta olnud kõige külmema ilmaga 41C. El kuluga rahul.

[sass1234]

Rääkige COP-st, kellel see info on.

Kuskil 4.30 juures tsükli lõpus.



Aplha innoteci pumbaga saab lugeda jooksvat energiatarvet ja soojusenergia väärtusi.

[Vko]

Kuskil 4.30 juures tsükli lõpus.

Ikka terve kuu reaalne COP annab mingit infot.

[sass1234]

Kuskil 4.30 juures tsükli lõpus.

Ikka terve kuu reaalne COP annab mingit infot.

Jaanuari kuu lõikes oli

Küte: 4.52
Tarbevesi: 3.04

Terve kuu toodetud soojushulk ja elektrienergia tarve jagatis (nii küte kui tarbevesi): 4.19

[Vko]

Siis päris hea, huvitav oleks ka näha kuidas veebruaris tuleb.

[aken]

Rääkige COP-st, kellel see info on.

Kuskil 4.30 juures tsükli lõpus.



Aplha innoteci pumbaga saab lugeda jooksvat energiatarvet ja soojusenergia väärtusi.

Mis keskkonnas sellise graafiku saad Alpha pumbale? Home assistant peab olema?

[sass1234]

Jep, see on Home Assistant. Küll aga, et sellist graafikut näha peab ise virtuaalse sensori tegema.

[ping]

... Küll aga, et sellist graafikut näha peab ise virtuaalse sensori tegema.

"Kõveraid jooni" on küll huvitav vaadata aga kuidas saab "virtuaalse sensori" signaali arvestada reaalse mõõteriista signaalina?

[sass1234]

... Küll aga, et sellist graafikut näha peab ise virtuaalse sensori tegema.

"Kõveraid jooni" on küll huvitav vaadata aga kuidas saab "virtuaalse sensori" signaali arvestada reaalse mõõteriista signaalina?

Enamus seadmeid COP ise ei väljasta, nad annavad lihtsalt algandmed. Selle virtuaalse sensori sisend ongi hetke pumba elektrivõimsus ja soojushulk mida ta toodab. Väljund on nende kahe jagatis. Siit ka nimi virtuaalne - sellist sensorit seadmes eraldi pole, sa lood selle ise olemasolevate väärtuste põhjal. Kui on huvi siis siin on kood kuidas seda teha saab:

Kood: Vali kõik

- name: "Heatpump current COP"
  unique_id: "heatpump.current_cop"
  unit_of_measurement: "COP"
  state: >-
    {% set output = states('sensor.luxtronik_current_heat_output') | float(0) %}
    {% set input = states('sensor.luxtronik_current_power_consumption') | float(0) %}
    {{ (output / input) | round(2) if input > 0 else '0' }}

Asenda 'sensor.' väärtused oma sensoritega ja olemas.

[ping]

... Küll aga, et sellist graafikut näha peab ise virtuaalse sensori tegema.

"Kõveraid jooni" on küll huvitav vaadata aga kuidas saab "virtuaalse sensori" signaali arvestada reaalse mõõteriista signaalina?

Enamus seadmeid COP ise ei väljasta, nad annavad lihtsalt algandmed. Selle virtuaalse sensori sisend ongi hetke pumba elektrivõimsus ja soojushulk mida ta toodab. Väljund on nende kahe jagatis. Siit ka nimi virtuaalne - sellist sensorit seadmes eraldi pole, sa lood selle ise olemasolevate väärtuste põhjal. Kui on huvi siis siin on kood kuidas seda teha saab:

Kood: Vali kõik

- name: "Heatpump current COP"
  unique_id: "heatpump.current_cop"
  unit_of_measurement: "COP"
  state: >-
    {% set output = states('sensor.luxtronik_current_heat_output') | float(0) %}
    {% set input = states('sensor.luxtronik_current_power_consumption') | float(0) %}
    {{ (output / input) | round(2) if input > 0 else '0' }}

Asenda 'sensor.' väärtused oma sensoritega ja olemas.

Kui küttevee ahelas puudub reaalne vooluhulga mõõtja, siis saab tekitada ainult "indikatiivse animatsiooni", mitte teiste seadmetega võrreldava COP mõõtetulemuse.

[kunn24]

Kui väljastatav soojusvõimsus on õige, siis valem on ju lihtne. Kui aru ei saa, lase see scriptijupp chatgpt-st läbi.

[ping]

Kui väljastatav soojusvõimsus on õige, siis valem on ju lihtne. ...

Mille suhtes on "soojusvõimsus õige"?

Kuna soojusvõimsus sõltub otseselt väljuva ja tagastuva temperatuuri vahest ja vedeliku vooluhulgast, siis saab "õige olla" ainult see soojusmõõtja näit, mis mõõdab kõiki kolme näitajat.

Ehk kui puudub reaalne vooluhulga mõõtja, siis saab virtuaalselt tekitatud näitu lugeda indikaatoriks, mille näitu ei saa arvestada mõõtmisena ja seega ei sobi selliselt saadud andmed võrdlemiseks teiste seadmete näitajatega.

Kui aru ei saa, lase see scriptijupp chatgpt-st läbi.

Selline avaldus paneb suisa tervise pärast muretsema, kui mõõteteooria põhialuseid peab lobarobotilt küsima.

[kunn24]

Scripti olemuse kohta võib talt küll küsida, tuleb päris häid vastuseid. Kui paned kahtluse alla seadme väljastava soojusvõimsususe näidu, siis nii ütlegi. Näiteks kinnita, et seadmes puudub vedeliku vooluhulga mõõtur ja termoandurid mõlemal torul ja näit tuleb laest. Mis puudutab mõõturit, siis näiteks ka igas Jura kohvimasinas on selline olemas- tuleb ainult teada, kus (väga ei paista välja). Iseasi, millise täpsusega, kuid tuvastab umbes masina ja juhtplokk käsib katlakivi hakata eemaldama.