Ehitusfoorum

Sekundeerin. Kasutage pigem ankrunaelasid, eriti kohtades kus puit võib niiskusega mängida. Väljatõmbele vast nii efektiivne ei ole, aga pigem mõni nael rohkem panna kui loota habraste kruvide peale.

On ka selline variant soojustuseks: https://www.isover.ee/Tooted/ehitusisolatsioon-facade/isover-ol-facade#tootekirjeldus.

Et ei peaks eraldi tuuetõket paigaldama. Ja paksus peaks ka sobima. Päris hea U -arv tundub ka isegi sellise paksusega villa kohta.

Hinda ei oska kommenteeirda. Ilmselt kõige ...

Annan hääle bauroci asendamisele FIBOga. Või siis 200mm baurociga.. See üle serva ultauv müüritis küll mingit head tunnet ei tekita. Võib ju teoorias toimida, aga mõni insener peaks siis üle arvutada ikkagi. See kellegi ehitaja jutt, et ah küll püsib, kuhu ta ikka läheb nüüd küll ei päde.
Hea on ...

Evak tee võib olla ka keerdtrepp, ei näe küll ühtegi takistust miks ei peaks saama teha. Miinimumlaius 900mm peaks piisama.

+1 hääl ekspertiisile. Kes teab, äkki ongi dekoratiivne puit ja terastala on ka kuhugi sinna taha ära peidetud.

See tellistest võlv ei peagi üldiselt väga palju tavaliselt kandma, kui on terastaladega konstrui, siis põrandalaagid toetuvad risti otse terastaladele ja vahepealne osa väga koormust ei ...

Isiklikult ikkagi paluks arhitektil kas vundamenti või avasid liigutada/muuta. Tavaliselt see 100mm ei tohiks kontseptsiooni palju muuta, ehk ei ole probleem. Võidki ju teha 2 pakkumist, üks lõikamisega, teine ilma. Arvan, et siis on see projektimuudatus kiire tulema. :D Saab arhitekt ka targemaks ...

Igalt pildilt vaatab minu jaoks vastu sama teema - talad sammuga u 1,2 m, talade vahele laotud kivid. Kivid toetavad taladele, talad seinale. Väga levinud konstruktsioon vanemates hoonetes.

Ehk siis kui tala peaks purunema tuleb ka kogu lagi kaela.

Päris hull tundub, ei soovita ka kindlasti seal all viibida.

Vabalt võib see puittala olla kandev ja väga suure tõenäosusega on ka. Miski peab ju seada põrandat üleval hoidma. Julgeks arvata, et kui see tala ära võtta siis lagi variseb. Igal juhul tasuks pigem olla ettevaatlik ja eeldada kõige ...

12x150 on olemas, vaevalt, et see 10mm midagi muudab. Paneks ka siis nii, et läbi selle sama nurgiku, millega sarikad fikseeritakse. Mingi niiskustõkke võiks ka vast kivi ja puidu vahele tekitada.
https://www.hilti.ee/c/CLS_FASTENER_7135/CLS_MECHANICAL_ANCHORS_7135/r12910953?activeTab=preconfigured ...

Nojah, miks mitte. Aga mis sinna peale/vahele tuleb? Kuidagi peab külgsuunas ülemise serva ära fikseerima.

Vetrumist saab vähemaks kui talad omavahel ära ühendada risti talastiku vms skeemiga. Siis ühe tala peale astudes jaotub koormus mitme tala vahel ära.

Mõte võib olla, nõuet ei ole. Tule leviku tõkestamiseks on muidugi mõtet ka katus tulekindlamaks muuta aga väikese hoone korral seadus seda ei nõua. Mis on ka mõistlik. Kuid suuremate majade katustele rakenduvad juba teatud nõuded.

Oskad sa mingile seadusele siin viidata? Kust see piir täpsemalt ...

200 on päris krõbe hind ka muidugi, kas LVL ei tuleks odavam? Või on mingi kriteerium, et miks peab kindlasti olema teras?

Ruukkil on selline asi nagu PurCalc, sellega peaks saama arvutada ka ise, kui enam-vähem oskab õiged lähteandmed sisestada. See on kodulehel, ei pea isegi midagi alla laadima.

Nii on, tee sellega, mis parasjagu kõige odavam/mugavam sinu jaoks. Alati võib tugevamat betooni kasutada.

Oli ka mingi 400 kg kanti vibraator. Probleem oligi õhukeste kihtidega, seal kus kihi paksus üle poole meetri sai juba normaalselt tihendada aga selline 200-300mm kiht ei jäänud kinni. Tagantjärgi olen mõelnud, et mingi kruusasegune asi oleks ilmselt paremini sobinud. Umbes 400mm kihtide kaupa vist ...

Tavaline plaatvibraator ja mõõdeti vist inspector3-ga. Probleem oli selles, et nõuti 50MPa aluse elastsuseks, aga parimas kohas saime 30MPa.

Uurisin ka linna pealt kuidas teised teevad ja ega mingit head vastust ei saanudki, pidigi olema keeruline õhukese killuga.

Soovitan ise tasandusvalu teha mingi kõige madalama margi betooni (C8/10) või siis selle segu ja kividega versiooni, millest vuuk kirjutas.

Killuga on see häda, et kui kiht on alla 300mm, siis seda on väga nõme tihendada. Paas on nii jäik seal all, et kild ei tihene, vibratsioonid peegelduvad vms ...

Kui sul talvel vesi maapinnani tõuseb siis arvesta, et iga meeter veesammast tõstab 1 tonni massi. Igaks juhuks vaata, et sul maja ja raskused ikka kokku rohkem kaaluvad seal keldri peal kui veesamba jõud muidu võib jälle kerkima hakata

Igal juhul fooliumiga, see teeb ainult paremaks.

Pole see mingi eriline rahaline võit ka kui ära jätta.

Nojah, eks neid kogemusi ja töövõtjaid ongi erinevaid

Ma ei ütleks et monteeritav kallim on plokist, oleneb kuidas tehasel tellimustega. Vahel on vahel ei ole. Oleneb kui suur on korduvus, mis on üldse mahud kokku, ehitusgraafik, tehase kaugus, viimistluse nõuded jne jne.

Ok, võibolla tõesti eraka puhul on plokk odavam, aga see kes tahab betoonist ...

Ploki eelis monoliidi ees on kokkuvõttes odavam hind, ega seal muud müstikat polegi.

Teine küsimus on, et miks mitte monteeritav betoonelement plokkseina asemel. Sellisel juhul oleneb juba olukorrast, kumb lõpuks odavam tuleb. Tihti isegi element tuleb odavam.

suvaline kirjutas: 10 Juun 2025, 18:41

A23 kirjutas: 10 Apr 2025, 09:29 @Ins, kas saaksid tuua kNm/m kasutuskoha reaalse näite?

Üldiselt saab ruudu sümbolit Alt+0178 ehk ² ja kuup on Alt+0179 ³. Lisaks numbri ja ühiku vahel peaks olema tühik...

Haruldane tükike kasulikku infot!

Kui nüüd veel meelde ka tuleks siis kui järgmine kord vaja on

Äkki on sul lihtsam segu koos kipsiga maha võtta, ei kujuta küll ette kuidas seda segu peaks sealt kipsi küljest mõistlikult kätte saama. Uue kipsi panek tundub mulle küll kõvasti lihtsam kui seal midagi lihvima vms tegema hakata.

Kas pragude kohta on midagi uut? Kas sa ekspertiis tellitud? Nii enda harimise mõttes..