Ehitusfoorum

Igaks juhuks küsin kontrollküsimuse kahe viimase postituse peale.
Me räägime erinevate temperatuuridega vee tootmisest kordamööda, mitte samaegselt, eksju?


Skeem on lisatud postitusse. See pole nii et vahepeal köetakse radiaatoreid ja vahepeal mitte.
Radiaatorites ringleb pidevalt soe vesi ...

Sellised soojuspumbad kus on eraldi võimalik seadistada veetemp radiaatoritele, põrandaküttele ja tarbeveele on ammu olemas.

sellest kogu jutt alguse sai, et sellised süsteemid toodavad kehva COPiga kõrge temperatuuriga vett ja siis segavad seda õigete kraadide saamiseks. Või tead sa mõnda ...

Ostad soojuspumba.
Soojuspumbaga on kaasas paigaldusjuhend. Nii nagu juhendis näidatud on selliselt ka torustiku skeem ühendatakse.
Ei pea midagi ise välja mõtlema.

Kuidas see siis toimiks kui esmalt läheb vesi radikatesse ja seejärel põrandaküttesse? Kui radiaatorite termostaadid sulguvad siis ...

Radikatel ühine toru alt üles ja siis kuskil peidetult hargneb kolme ülemisse tuppa.
Jah muidugi on hea soovitus, et pane võimalikult suur radiks, aga see on selline kompromisside värk.
Kas kellegil on kogemusi puhuriga radikaga?

Võin sulle müüa puhuriga radikad kui soovid.
Võid paigaldada nt ...

Aga palun aita aru saada, kuidas see radikad ja põrand järjest nii öko lahendus on.
Pump kütab ju kogu aeg kõrget temperatuuri?
Sisuliselt sama mis segusõlm?
Öko oleks siis kui vahepal kütaks põrandat ja vahepeal radikaid/tarbevett?

Mis mõttes öko? Kas selles mõttes et kuidagi roheline või ...

See loogika ei toimi.
Kui tund (piltlikult) aega kütta radiaatoreid ja tund aega mitte kütta siis vahepeal jahtuvad radiaatorid maha ja sooja ei saa.
Kui te leiate kuskilt siis igal õ-v soojuspumbal on antud kasutegur väljuva vee temperatuuridel nt. 30 C , 35 C, 50 C , 55 C. Kui nüüd kütta tund 55C ...

Ma ei oleks nii kindel, et 24/7 töötav pump kauem vastu peab kui see mis töötab näiteks 35% ajast, eeldusel et mõlemad töötavad miinimumvõimsusel. :roll:


Tõde on kuskil vahepeal.

Kõiki tehnilisi andmeid ja üksikasju ei tooda soojuspumpadel välja ja see ka vaevalt tavakasutajat aitaks.
Üks ...

Igal seadmel, ka paagil, on silt. Selle peal on toote mark ning siis saab paagi ühendusskeemi pealt vaadata kus spiraaltoru otsad on.
Tavaliselt on spiraaltoru otsad külje peal.
Ei oska eriti kommenteerida aga kui paak haiseb siis tuleb seda kuidagi puhastada.

Müra sõltub ikkagi konkreetsetest asjaoludest.
1. Tegemist võib olla seadme rikkega. Nt vanemad LG soojuspumbad teevad müra kuid põhjuseks on ventilaatori mootorite kulumine. Viimasel ajal kasutatakse ventilaatoritel alalisvoolu mootoreid. Peale vaadates on nad kõik kuidagi sarnased, valget värvi ...

See on nõelventiil ehk surudes ventiili keskelt paistvale nõelale ventiil avaneb.
Originaalis, ilma mootorita, on ventiili katteks plastkork. Kork on keermega nagu pudelil. Korki kinni keerates vajutab kork nõelale ja ventiil avaneb. Mida rohkem vajutada seda rohkem avaneb.
(Kui automaatika ...

See on nõelventiil ehk surudes ventiili keskelt paistvale nõelale ventiil avaneb.
Originaalis, ilma mootorita, on ventiili katteks plastkork. Kork on keermega nagu pudelil. Korki kinni keerates vajutab kork nõelale ja ventiil SULGUB. Mida rohkem vajutada seda rohkem SULGUB.

100 mm villa vs. küttesüsteem.
Peaks määrama tundide lõikes ka elektrienergia kulu.
Praegu nt öösel -10C õues. Palju elektrienergiat tunnis kulub? Mida müüja andmed näitavad?

Kaasaegse põrandakütte paigaldus on võimalik kuid see ei lahenda probleemi.
Võimsust tuleb puudu.
St võib panna võimsama ...

Kas seda maja kirjeldada saaks?
Kuidas maja soojustatud on?
Kelder?
Palju aastas või mingi kuu jooksul elektrit ja puid kulub?

Asi selles et põrandaküte annab 1 m2 kohta teatud koguse soojust. Juhul kui maja soojustatud siis saab põrandaküttega toad soojaks ning kõik ok. Kui maja soojustus jätab ...

Asja nimi on malmsektsioon katel.
Sellised katlad olid laialt kasutusel kui teisi katlaid saada polnud. Suurusjärk on jah 30..50 aastat tagasi.
Kuid need vist ka praegu saadaval.
Tahkekütuse katel.
Tänapäevases mõistes tegemist rahapõletamise ahjuga. Kasutegur madalaim kõigist katla tüüpidest (va ...

Isegi kui mingil pumbal on kaks erineva temperatuuriga väljundit, siis seal sees on ikkagi kraan, mis neid ümber lülitab ja pump toodab vastava temperatuuriga vett sõltuvalt selle kraani asendist. Kui kuskil ei ole ühtegi kraani, mis suunaks vee vastavalt kas tarbevee või kütte kontuuridesse ...

Kas väga külma ilma puhul (-25 kuni -30) võib soojuspumbaga midagi halba ka juhtuda või ei pea seda kartma, et külm pumbale liiga teha võiks? Olen kuulnud, et väga külma ilma puhul pannakse puukütte või pelletikatel pumbale lisaks tööle, siis ei tohiks pumba külmumise ohtu olla. Kas nii ongi ...

Enamus õhk-vesi pumpasid on mõeldud vist kuni 160 ruudu kütmiseks.
200 ruutu on vist selliste pumpade jaoks liiga suur pind ikkagi.
Aga muidugi küsida ju võib ikka. Võib-olla keegi kasutab just 200 või suuremagi pinna kütmiseks vesi-pumpa. Praegu tehakse ju eri võimsusega neid pumpasid. Kui raha ...

Aga välja-sisse lülitab mul korrektselt ja seda funktsiooni olengi peamiselt kasutanud tarbevee kütmise puhul pikematel kodust äraolekutel.


Et saad äpist küttevee kütmise täielikult välja lülitada? Ehk tuleb seda võimalust siis seadme juurest lubada. Mõnes mõttes on hea, kui mingi väike ...

Kahjuks ma ei saa arutada teemal mida Onecta äpp teeb või tegemata jätab.
Daikini koduleht ütlebki et sõltuvalt siseosa tüübist võivad äpis mõningad funktsioonid puududa.

Asi on hoopiski mujal. Puuduvad baasteadmised kuidas soojuspump võiks töötada.
1. See äpp ei ole mingi eriti kaval asi mis kõiki ...

Eks igal elukutsel ole oma veidrused.
Ei usu eriti et arstid kuskilt foorumist abi otsiks kui vaja haigust ravida.
Kui olete ostnud soojuspumba ja ei saa aru kuidas see töötab siis tuleks pöörduda müüja poole.
Kui müüjalt abi ei saa siis seadme maaletooja, esindaja poole.
( Oletame et teil on Toyota ...

Toru kinnitasin nippusidemega metallist perfolindi külge (seinast seina sammuga 50 cm, otsaseina ääres 10 cm). Tüüblid 6x40+seibid.
50 m kontuurid spiraalina paigaldatuna, nii tihedalt kui saab ca 10..15 cm sammuga.


Kas torud siis perfolindi peale?
Kui tiheda sammuga perfolindi betooni ...

Põrand tõusis 4 cm. Uksed on vaja tõsta.
Toru kinnitasin nippusidemega metallist perfolindi külge (seinast seina sammuga 50 cm, otsaseina ääres 10 cm). Tüüblid 6x40+seibid.
50 m kontuurid spiraalina paigaldatuna, nii tihedalt kui saab ca 10..15 cm sammuga.
Enamik kaableid on terved. Kõiki pole ...

Tundub päris asjalik kalkulaator.
Seal on näha kui erinevalt saab põrandat ehitada.

Võib arutada kas 16 mm toru on piisav, kontuuri pikkus jne kuid kasutades mingit paksu laminaati või laudparketti saab päris korralikult soojust isoleerida.

Maailma eri paikades on soojuse vajadus erinev ning ...

Kas toru võiks( peaks) tihedamalt, kuna selle peale ju praktiliselt segu ei tule.

Kogu kihi paksus on ca 40 mm. Toru on 16 mm ja peale jääb segu kiht ca 25 mm kui S100 seguga teha.
( Igal segul on antud millistel tingimustel võib seda paigaldada.)

10 mm toruga ei saa teha. Tänapäeval on enamik ...

Perfolint ca 50 cm vahega toa seinast seinani. Esimene lint mõni cm otsaseinast.
6x40 tüüblitega lint põrandasse kinni ca 30...40 cm sammuga.
Toru paigaldus spiraalina ja nippusidemetega lindi külge kinni.
10..12 m2 peale kulub kahe kontuurina 70.. 80 jm 16 mm toru,ca 100 tüüblit, 100 tk 5mm seibi ...